|
|
Post by Patrick R. H. R. J. G. Bach on Jan 3, 2010 21:25:03 GMT 2
Oli vaba tund. Patrick surus alla tühja klassiruumi ukse lingi. Piilunud sisse ja veendunud, et klass oli tühi, astus ta vaiksel sammul ruumi. Hetkel olid Pätul seljas kõige tavalisemad vaba aja riided, teksased ja peale tõmmatud tumeroheline T-särk, mille peale hall pehme koega kampsun. Genry sulges enda järel ukse ja suundus siis ühe tagumise pingi poole. Ta asetas oma koti kõrval olevale toolile ja istus siis ka ise aknapoolsesse pinki. Poiss otsis kotist välja joonistusploki ja samuti ka värvipliiatsid ning hariliku, seejärel võttis ta oma ühe õpiku vahelt välja tuttava pildi. Neiust, šokolaadipruunide juuste ja sügavsiniste silmadega. Gen uuris hetke fotot ning seejärel hakkas joonistust harilikuga visandama.
|
|
|
|
Post by Ace Yule on Jan 3, 2010 23:34:21 GMT 2
Koridoris kostus lõbusat ümisemist. Kuid see vaikis niipea, kui noor tütarlaps märkas, et tühja klassiruumi uks oli praokil. Uudishimulikult pistis Ace oma pea uksepraost sisse ning lasi tumepruunidel silmadel üle ruumi käia. Kuid praktiliselt kohe nägi neitsik, kes ruumis viibib. "Ee, tere," sõnas Ac vaiksel häälel, olles ennast hääletult klassi libistanud. Hufflepufflasel oli seljas koolivorm - või vähemalt osaliselt: seelik, valge triiksärk ning lõdvalt rippuv huffi värvides lips.
|
|
|
|
Post by Patrick R. H. R. J. G. Bach on Jan 3, 2010 23:38:06 GMT 2
Pätu tõstis pilgu hetkeks enda joonistuselt ja vaatas, kes klassi oli sisenenud. Selleks osutus tütarlaps, huffist, kui lipsu vormi järgi otsustada, ning Genryst nii umbes aasta-paar noorem. Patrick noogutas. "Terekest," tervitas ta tüdrukut vastu. Seejärel jäi ta ootama, mis edasi juhtuma hakkab. Tüdruk oli iseenesest ju üpris kenake.
|
|
|
|
Post by Ace Yule on Jan 3, 2010 23:42:17 GMT 2
Hetke veel ebalevalt uksel seisnud, libistas Ace enda näole naeratuse. "Ace Yule," tutvustas tütarlaps ennast täisnimega ning tippis kergete sammudega lähemale, kiigates noormehe tegevuse poole. "Sa joonistad hästi.. Ta on ilus," täheldas Ace noogutades, ennast seejärel sama rea eelviimasese laua peale istuma vinnates.
|
|
|
|
Post by Patrick R. H. R. J. G. Bach on Jan 3, 2010 23:46:46 GMT 2
Patrick muigas lõbusalt, kui tütarlaps end tutvustustas. "Nii.. Soovid mu nime teada? Täielikkut või lühidalt?" küsis ta muige saatel. Seejärel kiikas ta enda joonistuse poole, kuhu oli neiu fotolt juba visandatud, tarvis vaid värvida ja jooned üle teha. "See on mu hobi, ma suhtun sellesse üsna tõsiselt. Mul on annet, ma ei eita, kuid alati saab paremini, ning jah. Ta on kena. Väga kena," sõnas poiss, kui fotot vaatas.
|
|
|
|
Post by Ace Yule on Jan 3, 2010 23:50:00 GMT 2
"See, kui inimene sedasi küsib, märgib kohe, et tal on pikk nimi.. Noh, ütle lihtsalt, kuidas ma sind kutsuda võin," vastas Ace lõbusalt, sõrmedega läbi enda pruunide juuste libistades ning kergelt jalgu kõigutades, mis maapinnast üsna kõrgel tänu tema istekohale olid. "Armas. Kes ta on? Su tüdruksõber?" uuris neitsik huvitunult, silmad nüüd pildile suunatud, mis tema vaatenurgast küll tagurpidi oli.
|
|
|
|
Post by Patrick R. H. R. J. G. Bach on Jan 3, 2010 23:53:59 GMT 2
Taas kord võis Pätu näol armsat lõbusat muiet märgata. "See eeldab, et ma ütlen pika variandi enda nimest, siis sul on lai valik mind kutsuda, kuidas soovid. Igatahes... Patrick Roger Hendrick Reneth Joseph Genry Bach," ütles ta nagu muuseas, samal ajal tüdrukule otsa vaadates. Seejärel suunas ka tema pilgu fotole. "Eii.. Tüdruksõpra mul pole, ja arvatavasti ei tule ka.. See on tegelikult mu ema.. Mu ema noorena, nii umbes 15-aastasena, ma pakun," sõnas ta lõbususe noot hääles. Seejärel tõmbas ta joonistusel harilikuga jooned tugevamaks ja hakkas õrnalt värvipliiatsitega seda kujundama.
|
|
|
|
Post by Ace Yule on Jan 3, 2010 23:58:55 GMT 2
"Mm, mulle meeldib Joseph.. Või Josh?" vastas Ace naeratades, viimase küsival toonil lisades, et kindel olla, kas noormees sellega okei oleks. Kuuldes Josephi järgmist juttu, kallutas tüdruk pea veidike viltu. "Noh, vähemalt on teada, kust kohast sa enda naeratuse said," märkis ta vaikselt naerdes ning raputas kergelt pead. "Aga miks mitte?" uuris Ace huvitunult.
|
|
|
|
Post by Patrick R. H. R. J. G. Bach on Jan 4, 2010 0:03:22 GMT 2
Pätu naeratas üsna säravalt, kui oli kuulanud ära Ace'i jutukese. "Mnjah.. Kuidas soovid. Naeratuse koha pealt ma ei teagi, mida öelda. Aga midagi emapoolset ju siis. Tüdruksõbra kohta nii palju, et ma ei teagi kohe. Lihtsalt siiamaani pole õnne olnud ja ju ma siis olen määratud üksi olema. Aga, kes teab, mis tulevik toob," seletas poiss, tõstis pooleldi värvitud pildilt enda pilgu ja viis enda süsimustad silmad tüdrukule. Kena..? Jah.
|
|
|
|
Post by Ace Yule on Jan 4, 2010 0:16:00 GMT 2
Taaskord pääses üle Ace huulte vaikne helisev naer, kui ta noormehe juttu kuulas. "Ma ei usu seda," teatas tütarlaps kindlalt Josephi jutu peale, et viimasel pole õnne olnud. Ta ei hakanud seda noormehele küll muidugi mainima, kuid see ravenclawlane oli silma hakanud isegi temale. Tavaliselt on ta liiga uje, et minna ning võõraga juttu alustada, kuid miski oli lausa kutsunud teda selle noormehega rääkima.
|
|
|
|
Post by Patrick R. H. R. J. G. Bach on Jan 4, 2010 0:18:49 GMT 2
Pätu kehitas õlgu ja värvis siis veidike enda joonistust. "Ausalt ka. Siiamaani pole õnne olnud ja ma ei valeta, küsi kasvõi mu vanematelt üle, kui mind ei usu. Võib-olla on asi selles, et ma olen mugupäritolu, paljud tõugatakse ju sellepärast eemale, kuid ma tõesti ei oska täpset põhjust leida," seletas ta , kui oli taas oma pilgu neiule viinud ja viimast ka silmitses. Tahtmatult kerkis ta näole naeratus.
|
|
|
|
Post by Ace Yule on Jan 4, 2010 0:23:54 GMT 2
"Jama jutt," jäi Ace endale kindlaks. "Sa pole siin koolipeal ainuke, kes mugupäritolu on, minu isa on samuti mugu ning olen kogu elu temaga koos elanud, kuna mu ema on St. Mungo, kinnises palatis. Ja tema on puhtavereline," rääkis tütarlaps, kuid peatus korraga. Ta ei rääkinud tavaliselt enda vanematest, eriti mitte emast, kuid seekord oli ta selle lihtsalt välja pahvatanud ning nüüd oli tagajärjeks selle teema meenumisele see, et ta suunurgad ei olnud enam niivõrd üleval.
|
|
|
|
Post by Patrick R. H. R. J. G. Bach on Jan 4, 2010 0:26:05 GMT 2
Pätu lihtsalt vaatas tüdrukut, kui too oma vanematest jutustas. "Tunnen kaasa, su ema puhul. Isa on sul kindlasti lahe tüüp. Seda ma usun. Muuseas, see polnud jama jutt," ütles ta otsusekindlalt ja naeratas siis armsalt neiule.
|
|
|
|
Post by Ace Yule on Jan 4, 2010 0:30:39 GMT 2
"Aitäh, see on lihtsalt üsna raske, kui ta mindki ära ei tunne.. Aga isaga on mul tõesti vedanud. Rodd on vinge," noogutas Ace üsna kergelt oli tema näol olev naeratus taastatud. "Muuseas, minu meelest oli küll," vaidles tütarlaks järjekindlalt vastu, ennast laualt maha libistades, kuid vaid selleks, et end järgmisel hetkel vastu teist lauda toetada - seda, mille taga Josh istus.
|
|
|
|
Post by Patrick R. H. R. J. G. Bach on Jan 4, 2010 17:29:42 GMT 2
Viimased heledad pliiatsitõmbed joonistusele ja pilt saigi valmis. "Huuh.. Korras sellega. Jaaaa, eks sa siis tõesta, et see polnud jama jutt, palun!" mainis ta lihtsalt, ja naeratas siis Ace'le.
|
|
