|
Post by David Scarborough on Jan 2, 2010 23:05:25 GMT 2
David keerutas tüdinult üht suitsu sõrmede vahel ning lükkas selle siis peale mõne hetkelist silmitsemist kõrva taha, kust ta selle vaid mõni hetk tagasi võtnud oli. Noormehel olid seljas tavapärased tumedad teksad ja must triiksärk, mille ülemised kolm nööpi olid lahti. Dave näol vallutses laisk irvitus, kui ta ennast kiviseina toelt lahti tõukas ning käsi taskusse surudes, mööda rohelise tõrvikuga valgustatud koridori edasi liikuma hakades.[/color]
|
|
|
Post by Alice Isadora Clark on Jan 3, 2010 15:53:56 GMT 2
Alice ohkas vaikselt ja toetas selja vasyu kiviseina.Oli taaskord ennustamis tund, ning seda vihkas Isadora üle kõige.Lõpuks ajas kuuendik ennast püsti ja lonkis läbi pika koridori.
|
|
|
Post by David Scarborough on Jan 3, 2010 16:48:00 GMT 2
David seisatas ühe lahkme juures ning üks tema kulmudest kerkis veidike kõrgemale, kadudes paari juuksesalgu varju, kui tema kõrvu ümber nurga lähenevate sammude kaja kostus. Noormehe irve muutus veidike laiemaks. Miks peaks keegi praegult siin olema? Hetkel, kui tunnid veel kestsid. Kaks varianti - tegu oli mõne professoriga, mida Dave muidugi ei uskunud, või tegi keegi lihtsalt poppi. Lasknud sammudel võimalikult lähedale jõuda, astus David järsult nurga tagant välja, oletades, et sellega võib ta tekitada teisele paraja ehmatuse.[/color]
|
|
|
Post by Alice Isadora Clark on Jan 3, 2010 18:02:41 GMT 2
Oma mõtetes sammus Alice edasi.Äkitselt kedagi enda ees nähes tardus neiu hetkeks paigale ja kukkus siis istuli.Lõpuks oli tal mahti oma ehmataja näkku vaadata.Jumal tänatud, et see müni õpetaja pole mõtles ta ning ajas ennast kohmakalt püsti."Miks sa nii tegid?" nõudis ta kuid ei suutnud häälde küllalt viha sisse manada nähes vähemasti enda arust täiesti idiootne välja.
|
|
|
Post by David Scarborough on Jan 3, 2010 19:58:09 GMT 2
Nähes, keda ta ehmatanud oli, naeris David vaikselt ning tõstis vabandavalt mõlemad käed üles. "Noo sorri, lõbu pärast natuke," ütles noormees vabandavalt, aidates Alice'l kiiremini püsti saada ning surudes käed seejärel tagasi pükste taskutesse. "Kust mina pidin teadma, et see oled sina, kes siin keset päeva, nagu kuutõbine ringi käib? Miks tunnis pole?" lisas Dave küsivalt.[/color]
|
|
|
Post by Alice Isadora Clark on Jan 3, 2010 20:08:16 GMT 2
Ka ise kergelt naeratanud muutus Alice uuesti mornipoolseks."Mis teha, ennustamine ju" muigas ta rõõmutult.Isadora ja ennustamine olid juba vanad vaenlased.
|
|
|
Post by Caroline .C. Shadow on Jan 4, 2010 16:53:57 GMT 2
Caroline sammus vaikselt ringi. Ta vihkas ennustamist nagu ka kõik teised tema klassi omad. Järsku kuulis ta jutuajamist. Tüdruk hiilis vargsi ligemale ja piilus nurgatagant. ´oh kõigest nemad!´mõtles ta. Ta astus ligemale ning küsis " Ja miks teie siis tunnis pole?" ise vargsi naeratades, sest ka tema tegi ju tunnist poppi.
|
|
|
Post by Alice Isadora Clark on Jan 4, 2010 17:02:08 GMT 2
"Sa peaksid ju teadma, ennustamine" muigas Alice seljataha vaatamata.Ta teadis seda hääleomanikku.Olid täna vangikoopad ikka rahvarohked.
|
|
|
Post by Caroline .C. Shadow on Jan 4, 2010 17:10:41 GMT 2
"Jajaah ennustamine, kellele see ikka meeldib. Üks igavamaid tunde üldse" lausus Caroline ning vaatas siis otsa Davidile. "Kui ma õigesti mäletan siis sa oled David. On mul õigus??" pakkus Caro ning toetas end vastu seina.
|
|